Antud tabel võimaldab arvestada optimaalse rehvi laiusevahemiku erineva suurusega velgedele.
Näiteks:
- Velg – 15 x 7″, ET 35
- Rehv – 195/65 R15
Velje mõõt on märgitud tollides – 15 tolli diameeter, 7 tolli laius. Antud mudelile on ette nähtud rehvi mööt alates 195mm, optimaalne vahemik on 205 – 215mm, maksimaalne 225mm. Ehk 15 x 7″ veljele võib paigaldada 195 kuni 225 laiusega rehvi.
| Velje laius | Rehvi MIN laius (mm) | Rehvi optimaalne laius (mm) | Rehvi MAX laius (mm) |
| 5.0″ | 155 | 165 – 175 | 185 |
| 5.5″ | 165 | 175 – 185 | 195 |
| 6.0″ | 175 | 185 – 195 | 205 |
| 6.5″ | 185 | 195 – 205 | 215 |
| 7.0″ | 195 | 205 – 215 | 225 |
| 7.5″ | 205 | 215 – 225 | 235 |
| 8.0″ | 215 | 225 – 235 | 245 |
| 8.5″ | 225 | 235 – 245 | 255 |
| 9.0″ | 235 | 245 – 255 | 265 |
| 9.5″ | 245 | 255 – 265 | 275 |
| 10.0″ | 255 | 265 – 275 | 285 |
| 10.5″ | 265 | 275 – 285 | 295 |
| 11″ | 275 | 285 – 295 | 305 |
| 11.5″ | 285 | 295 – 305 | 315 |
| 12″ | 295 | 305 – 315 | 325 |
| 12.5″ | 305 | 315 – 325 | 335 |
| 13.” | 315 | 325 – 335 | 345 |
| 13.5″ | 325 | 335 – 345 | 355 |
| 14″ | 335 | 345 – 355 | 365 |
Velgede ja rehvide lisainfo
Kas valida laiem või kitsam rehv?
Suvel – talvel
Kitsamapoolne rehv (näiteks 195/60) tagab parema pidamise talvisel ja libedal ajal, parema läbivuse ebatasastel pindadel ja suurenenud kulueffektiivsuse väiksema veeretakistuse näol.
Laiemad rehvid (näiteks 245/55) tagavad aga parema haakuvuse sõitudel soojemas kliimas (7’C +). Laiema rehvi eelis on kiirendades, pidurdades kui sportlikul sõidul kurvilistel teedel. Seda põhjusel, et laiem muster tagab suurema kontaktpinna.
Eestis on levinud ühe sõiduki kohta omada vaid ühte jooksu velgi, kuid kahte jooksu rehve suvisteks ja talvisteks sõitudeks. Põhjanaabritel (Soome, Rootsi) aga kaks paari eraldi velgi – ühed suvisteks ja teised talvisteks sõitudeks.
Suurem või väiksem veljediameeter?
Väiksem veljediameeter (näiteks 15″ vs 18″) omab paremat kiirendust, kuid kõrgemat pööret maanteesõidul. Väiksema diameetriga veljel on reeglina 55 ja kõrgema profiiliga rehvid, tagades sellega mugav sõit. Suurem diameeter on parem aga laiema rehvi kasutuse üle, mis tagab parema haarduvuse erinevates tingimustes ja suurel kiirusel.
Rõhud
Sobivad velje- ja rehvisuurused koos soovitusliku sisurõhuga leiate auto kütuseluugi kaanelt või juhiistme uksepiilarilt. Rehvi suurima lubatud siserõhk on keskeltläbi 30% kõrgem ettenähtud tavakasutuse rõhust. 13-15″ tolli velgede siserõhk 2.0 – 2.3 bar, 16-17″ tolli velgede siserõhk 2.1 – 2.4 BAR, 18″ – 20″ diameetriga 2.4 – 2.8″ bar.
- Sõiduauto – 2.0 – 2.8 BAR
- Maastur – 2.0 – 2.4 BAR
- Linnamaastur 2.2 – 2.6 BAR
- Kergkaubik 2.5 – 3.0 BAR
- 3.5T kaubik – 3.0 – 4.5BAR
Rehvi profiil
225/45 R17
Rehviseina kõrgus märgistatakse protsendina rehvi laiuse suhtes.
225/45 rehvi kõrgus on 45% 225mm rehvi laiuse suhtes, ehk ligikaudu 100mm.
Lai/Kõrge profiil (65 – 75) = Rohkem pehmust, sujuvam sõit, kehvem haakuvus kiirel sõidul.
Kitsas/Madal profiil (30 – 55) = Kiire tagasiside rehvide, auto ja tee vahel. Sportlik sõidukogemus. Vähenenud mugavus.
Mis on velje ET?
Einpress Tiefe, ehk velje ET on velje Offset mis sümboliseerib velje keskkoha väljaulatumist auto rattarummu puutepinnast millimeetrites.
- Positiivne ET (offset) tähendab velje keskkoha (laiuse suhtes) väljaulatumist rattarummust sõiduki poole. Velje vahemaa asub enamikel juhtidel pigem sõiduki poole, ehk enamike sõidukite veljed on positiivse ET ehk Offset’iga.
- Negatiivne ET (offset) tähendab velje keskosa väljaulatumist rattarummu keskkohast sõidukist väljapoole, ehk velje laiuse keskosa vahemaa asub suuremal määral sõiduki rattarummust väljapoole. Antud veljed tunneb ära visuaalselt, kuna nende velgede kodarad asuvad sügavama nurga all kui
Sõiduauto velje ET vahemik on keskmiselt ET -20 kuni ET50
- ET 35 = velje ja rummu puutepind asub 35mm väljapool velje keskjoont
- ET 10 = Velje ja rummu puutepinna keskkoht asub 10mm veljest väljapoole
- ET -20 = Velje ja rummu puutepinna keskkoht asub velje laiuse suhtes 20mm auto sisemuse pool
Erinevad tüüpi sõidukid – sõiduki sihtotstarve, võimsus, kaal, maksimaalne kiirus jms on ette nähtud kasutama sõidukile vastavat velje ja rehvi suurust optimaalseima sõidu tagamiseks.
Igal autotootjal oma velje poldivalem
Autotootjad kasutavad kindlas suuruses velgi, mis sobivad kindla sõiduki rattarummu ehitusega. Osadel sõiduki markidel ja mudelitel on auto rattarummul velje kinnitamiseks 4 tikkpolti, teisel 5 tikkpolti – kuhu velg kinnitub rummul olevatele rattapoltidele mutritega. Teistel tootjatel kinnitatakse aga velg auto keermestatud rattarummule rattapoltidega.
Velje tähised:
- 17×8″ (diameeter x laius)
- 5×112 (poldivalem)
- 57.1 (keskava, mm)
- ET55 (offset)
Erilaiusega velgede ET paigaldamine sõidukile
Reeglina on laiemad veljed ette nähtud paigaldamiseks sõiduki tagaossa. Erilaiusega veljed on levinud sportlikel tagaveolistel kui ka nelikveolistel sõidukitel.
Erilaiuse velgede sobitavus – 20 x 8.5″ ET 30 (esimesed) ning 20 x 10″ ET 20. (tagumised). Antud juhul on näha kahanevat ET’d laiema velje puhul, kuid primaarsena tuleb paigaldades vaadelda esmalt velje laiust. Samalaiuste, kuid erineva ET velgede puhul tuleb paigaldada väiksem ET sõiduki esiossa.
Näited:
- ET 35 (taga) > ET 25 (ees)
- ET -10 (ees) < ET 5 (taga)
- ET 25 (ees) > ET 10 (taga)
Kuhu paigaldada samas mõõdus, kuid erineva ET’ga veljed?
Kõigil neljal sama diameetri ja laiusega, kuid erineva ET’ga (esi- & tagatelg) sõiduki velgede puhul paigaldatakse reeglina suurema ET’ga (Offset) veljed sõiduki taha, väiksem ET esitelge. Erandiks vaid üksikud erandid, millel esimesed veljed on tagumistest laiemad – Audi RS3.
Kui tugevalt kinnitada auto rattapoldid/mutrid?
Mõlema kinnitustüübi puhul on sõiduki mutrid/poldid ette nähtud pingutamiseks õige pingusega vastavalt autotootja ettekirjustele. Tavasõidukite ja maasturite puhul on tikkpoltide kinnitustugevus keskmiselt 90-120Nm, poltidel 120Nm – 160Nm.